AS Narvacity Elektrijaamad

English Russian
 
  Firmast | Struktuur | Poliitika | Tooted | Majandustulemused | Tule tööle | Kiirlaenud | Sinulaen.ee | ÜF Projekt
 

Uudised

 
 

27.04.07

Estonia Energia kontserni 2006/2007 majandustulemused

Estonia Energia saavutas 2006/2007. majandusaastal oma senise ajaloo parimad tulemused. Estonia Energia äritulud ulatusid 9,1 mld kroonini, ärikasum 3,0 mld kroonini ja puhaskasum 2,7 mld kroonini. Majandusaasta kõige olulisem sündmus oli merekaabli Estlink valmimine, millega Balti riikide elektrisüsteem ühendati esmakordselt Põhjamaade elektrisüsteemiga.

2006/2007. majandusaasta olulisemad sündmused olid Estlinki merekaabli valmimine, tuumaenergia kasutamise võimaluste teostatavusuuringust saadud kinnitus, et Leedu uue tuumajaama projektiga tasub jätkata ning Eestis elektrivõrgu kvaliteedi tõstmiseks tehtud investeeringute tulemusel võrgukadude vähenemine Jaotusvõrgu ajaloo madalaimale tasemele.

Estonia Energia juhatuse esimehe Sandori Liive sõnul ulatub Estlinki olulisus kaugemale loodud võimalusest osta ja müüa elektrienergiat. “Eesti üks olulisemaid strateegilisi eesmärke on energeetilise sõltumatuse suurendamine. Elektrienergia kontekstis on selle eesmärgi saavutamise võti Eesti ja Balti elektrisüsteemi ühendamine Põhjamaade elektrisüsteemiga Nordel ning Euroopa elektrisüsteemiga UCTE.” Liive sõnul on Estlink esimene samm selle suure eesmärgi saavutamisel – esmakordselt on Eesti ja teised Balti riigid läbi merekaabli ühendatud lisaks Loode – Venemaa elektrisüsteemile Põhjamaade elektrisüsteemiga.

Estonia Energia äritulud ulatusid 2006/2007 majandusaastal 9,1 miljardi kroonini (kasv võrreldes eelmise majandusaastaga +10%), ärikasum 3,0 miljardi kroonini (+17%) ja puhaskasum 2,7 miljardi kroonini (+27%). Süsinikdioksiidi heitmelubade müügi mõju majandustulemustele oli 1,5 miljardit krooni.

Majandusaasta tulemustele avaldasid olulist mõju kolmanda ja neljanda kvartali keskmisest kõrgemad temperatuurid. Keskmine õhutemperatuur 2006/2007 majandusaasta kolmandas kvartalis oli 2,2 kraadi ja neljandas kvartalis 3,8 kraadi kõrgem kui möödunud majandusaastal. Lõppenud majandusaasta 12 kuu keskmine temperatuur oli kokkuvõttes 1,9 kraadi võrra soojem eelmisest aastast. Kõrgem keskmine temperatuur vähendas kodumaist elektrienergia müüki hinnanguliselt 200 - 220 GWh võrra.

Kokku oli 2006/2007. majandusaasta kodumaine elektrienergia müük 6 610 GWh, mis on 6,0% ehk 375 GWh võrra suurem kui 2005/06 majandusaastal. Müügikasvu mootoriks oli Eesti tugev majanduskasv. Elektrimüük kodumaisel vabaturul kasvas 29,8% (168 GWh), müük suletud turu äriklientidele 3,1% (107 GWh), koduklientidele 3,7% (53 GWh) ning võrguettevõtjatele 6,3% (47 GWh).

Jaotusvõrgu jooksva 12 kuu kaod alanesid majandusaasta lõpuks 8,3% tasemele, mis on Estonia Energia kontserni kõigi aegade madalaim tase. Kadude langemine on seotud Eesti elektrivõrku tehtud investeeringutega võrgu kvaliteedi tõstmiseks, mis on jätkuvalt üheks Estonia Energia prioriteetsemaks investeerimisvaldkonnaks. Lõppenud majandusaastal investeeriti jaotusvõrku kokku 781 mln krooni.

Investeeringute fookus oli lõppenud majandusaastal tervikuna elektrivõrkudel, kuhu suunati ca. 65% investeeringutest. Põhivõrgus valmis Tallinn – Narva suuna võimsuse suurendamine (sh. Baltimaade suurim kõrgepingealajaam ning Balti – Kiisa 330 kV õhuliin). Energia tootmise ja põlevkivi valdkonnas olid peamised investeerimisprojektid seotud karmistuvate keskkonnanõuete täitmise ning tootmise tõhusamaks muutmisega. Majandusaasta investeeringud kokku olid 2 185 mln kr.

Soojem ilm, vee küllus Lätis ja eksporditava elektrihinna tõus on põhjustas olulise languse elektrienergia ekspordimahtudes. Elektrienergia eksport Lätti vähenes võrreldes möödunud majandusaastaga 61% (947 GWh), eksport Leetu 13 GWh, jäädes 204 GWh tasemele. Ekspordi langust Läti suunal on osaliselt tasakaalustanud käiku antud Estlink kaabli kaudu alanud eksport Soome, kuhu eksporditi viimases kvartalis kokku 195 GWh elektrienergiat. Eksporditulud moodustasid 2006/2007. majandusaastal kokku 540 mln kr (-90 mln kr võrrelduna 2005/06. majandusaastaga).

Soojusenergia müük moodustas 2006/2007. majandusaastal 1 822 GWh, vähenedes 159 GWh võrreldes 2005/06. majandusaastaga. Määravat mõju müügitulemusele osutas erakordselt soe detsember ja märts – nendel kahel kuul vähenes soojusenergia müük kokku 146 GWh võrra võrreldes möödunud majandusaastaga. Soojusenergia müügi muutus jagunes järgnevalt: Iru EJ kahanemine 7,7% ehk (-95 GWh), Narva EJ kahanemine 8,4% ehk (-45 GWh) ja Kohtla-Järve Soojuse kahanemine 8,7% ehk (-18 GWh). Soojuse müügitulu oli kokku 524 mln kr kasvades 3,6% ehk 18 mln kr. Müügikäibe kasv tulenes gaasihinna tõusust tingitud kõrgematest soojuse tariifidest käesoleval majandusaastal.

Vedelkütuste maailmaturuhind on tihedalt seotud nafta maailmaturuhinnaga, mis on majandusaastal liikunud vahemikus 52 - 79 dollarit barrelist. Selle tulemusena on põlevkiviõli hind võrreldes 2006/2007. majandusaasta esimese ja teise kvartali kõrgtasemetega oluliselt alanenud.

Eesti Vabariigi Valitsus eraldas riikliku jaotuskava alusel Estonia Energia ettevõtetele kodumaise tarbimise ning elektrienergia ekspordinõudluse katmiseks 2005 – 2007 aastateks heitmelubasid 46,7 mln tonni CO2 ulatuses. Osa Estonia Energiale eraldatud saastekvootidest jäi keskkonnasäästmisele suunatud investeeringute ja kvootide taotlemise ajal eeldatust väiksema ekspordi tõttu kasutamata. Heitekaubanduse mõju Estonia Energia 12 kuu majandustulemustele oli 1 508 mln kr, eelmisel aastal oli see 1 157 mln kr.

2006/07. majandusaastal maksis Estonia Energia omanikule dividende 500 miljonit krooni.

Estonia Energia kontserni 2006/2007. majandusaasta auditeeritud tulemused avaldab Estonia Energia 23. nädalal.

EE


Estonia Energia tegevused strateegia elluviimisel 2006/2007. majandusaastal


Elektrivõrgu kvaliteedi parandamine:

  • Valmis taasiseseisvumisaja suurim liiniehitus kõrgepingevõrgus

    28. novembril 2006 avas Põhivõrk uue Balti-Kiisa alajaamu ühendava 330 kV pingega õhuliini. 206 km pikkune Balti – Kiisa õhuliin on taasiseseisvusaja pikim kõrgepingeliini ehitusprojekt. Lisaks Põhja- ja Lääne-Eesti kasvava elektrienergia tarbimise rahuldamisele toetab vastvalminud liin Eesti-Soome merekaabli Estlink varustamist. Projekti kogumaksumuseks oli 367 miljonit krooni. Tartus avati uus Emajõe alajaam.

  • Estonia Energia võttis 9. märtsil 2007 Tartus vastu 59 miljonit krooni maksma läinud uue Emajõe alajaama.

    Tegemist oli ühe olulisima elektrisüsteemi arendusprojektiga Lõuna-Eesti piirkonnas. Alajaama muudavad eriliseks Lõuna-Eestis esmakordselt kasutatud moodsad gaastäitega lülitusseadmed, mistõttu on vastvalminud sisealajaam tavapärasest jaotlast kordades väiksem. Linnapilti aitab paremini sulanduda ka harjumuspäraste õhuliinide asendamine maakaablitega. Lähiaastatel jätkuvalt kasvava tarbimise tingimustes pakub uus alajaam lisaks toite reserveerimisele ka täiendavaid võimalusi uute võimsuste liitumiseks Tartu kesklinnas. Alustatakse Rakvere alajaama renoveerimist.

  • OÜ Põhivõrk alustab Rakvere alajaama 110 kilovoldise jaotla renoveerimist.

    Algavad uuendustööd on jätkuks 2005. aasta septembris lõpetatud Rakvere alajaama uue 330 kilovoldise jaotla ehitusele. Projekti raames uuendatakse alajaama 110 kilovoldised vananenud seadmed ja olemasolevatele trafodele ehitatakse ümber müratõkkeseinad. Lisaks rajatakse uued 10 ja 35 kilovoldised jaotlad koos juhtimishoonega. Rakvere alajaama 110 kilovoldise jaotla lõplik valmimine on planeeritud 2009. aasta jaanuarisse ning tööde maksumuseks kujuneb 58,8 miljonit krooni.

  • Jaotusvõrgu kaod vähenesid kõigi aegade madalaima tasemeni

    Jaotusvõrgu jooksva 12 kuu kaod alanesid majandusaasta lõpuks 8,3% tasemele, mis on kõigi aegade madalaim näitaja. Investeeringud jaotusvõrgu töökindluse ja kvaliteedi parandamiseks on jätkuvalt üheks Estonia Energia prioriteetsemaks investeerimisvaldkonnaks. Lõppenud majandusaastal investeeriti jaotusvõrku kokku 781 mln krooni.

Tootmisportfelli mitmekesistamine:

  • Narva EJ uue energiakompleksi keskkonnamõjude hindamise ettevalmistamine

    Estonia Energia on algatanud Vaivara vallas Narvacity Elektrijaamade uute tootmisvõimsuste kavandamisega seoses detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise protsessi. Lähiajal peaks selguma, millal toimub keskkonnamõjude hindamise programmi avalik arutelu ning protsess jõudma lõpule käesoleva aasta lõpuks. Enne uute plokkide rajamise investeerimisotsuse tegemist ootab pärast keskkonnamõjude hindamist ees ehitushanke läbiviimine.

  • Uue Ignalina tuumajaama teostatavusuuring kinnitas, et tuumajaama projektiga tasub jätkata

    Estonia Energia, Lietuvos Energija ja Latvenergo kirjutasid 8. märtsil 2006 kavatsuste protokolli, kus otsustati läbi viia uue tuumajaama teostatavusuuring, et selgitada uue jaama rajamise võimalikkus. Uuringu läbiviimiseks moodustati ekspertide töögrupid ja kaasati rahvusvahelist kogemust omavad nõustajad. 25. oktoobril 2006 kinnitas uuringu juhtkomitee uuringu lõpparuande, mille kohaselt tuumajaama rajamise projekt on teostatav.

  • Iru Elektrijaam muutub keskkonnasõbralikumaks ja efektiivsemaks

    Iru Elektrijaam investeerib jaama tehnoloogia kaasajastamisse ca. 80 miljonit krooni eesmärgiga vahetada välja vananenud gaasipõletid loodussõbralikemate ja kaasaegsemate vastu. Ühtlasi uuendatakse koostootmisjaama automaatika ja kateldele tehakse vajalikud rekonstrueerimistööd. Uute seadmete kasutuselevõtt vähendab oluliselt soojuse ja elektri tootmisel tekkivate kahjulike õhuheitmete hulka ning tõstab energiatootmise efektiivsust.

    Harjumaa keskkonnateenistus teatas 2. aprillil 2007, et Iru Elektrijaama territooriumile jäätmekütust kasutava soojus- ja elektrienergia koostootmisseadme rajamiseks koostatud keskkonnamõju hindamise programm sai nendepoolse heakskiidu. Rajatava tootmisseadme eesmärgiks on soojuse ja elektri koostootmine jäätmete põletamise teel, mille tulemusena väheneb jäätmete ladestamine prügilastesse ning elektrijaamas kasutatava Venemaalt tarnitava maagaasi kogus. Kavandatava tegevuse elluviimisel suureneb Iru EJ kütuse varustuskindlus tänu kohaliku lisakütuse kasutusvõimalusele.

  • Kuulutasime välja hanke Eesti suurima tuulepargi ehitamiseks

    Estonia Energia kuulutas 29. jaanuaril 2007 välja hanke Balti Elektrijaama suletud tuhaväljale rajatava kuni 50-megavatise koguvõimsusega tuulepargi ehitaja leidmiseks. Peale lepingu sõlmimist hanke võitjaga hakkaks tuulepark tööle umbes 2 aasta pärast. Planeeritavast Narva tuulepargist saaks Eesti seni suurim tuulepark, mille planeeritud elektrienergia toodang on 130 GWh aastas, mis on ca 1,5 % Estonia Energia aastasest elektrienergiatoodangust ning katab ligikaudu Kuressaare-suuruse linna aastase elektrivajaduse.

  • Hakkame Ruhnu saarel tootma tuuleenergiat

    Estonia Energia Taastuvenergia ettevõtte ning AS Elektriteenused sõlmisid 6. märtsil 2007 lepingu, mille kohaselt paigaldab AS Elektriteenused Ruhnu saarele, Sjustaka lautri poolsaarele kaks tuulegeneraatorit koguvõimsusega 150 kW ning ühendab need saare elektrivõrku.

    Uued tuulikud annavad põhiosa Ruhnu elanikke jaoks vajalikust elektrist ning need ühendatakse sünkroonselt töösse olemasolevate diiselgeneraatoritega. Tuulepark hakkab plaanide kohaselt tööle 2007 aasta lõpuks. Estonia Energia investeerib projekti ligi 10 miljonit krooni.

  • Estonia Energia, Ekseko ja Ragn-Sells hakkavad biojäätmetest ja vedelsõnnikust energiat tootma

    Estonia Energia, Ragn-Sells ning Ekseko kirjutasid 16. märtsil 2007 alla koostöölepingule, mille eesmärgiks on Viljandimaale Viiratsi valda ühisettevõtte loomine biojäätmete ja sea vedelsõnniku baasil energia ja väetise tootmiseks. Planeeritava koostootmisjaama elektriline võimsus on 1,7 MW ja soojuslik võimsus 1,9 MW. Tekkivat soojust hakatakse kasutama biogaasi tootmise protsessis ning seafarmi soojusvajaduse rahuldamiseks. Uut koostootmisjaama hakatakse ehitama pärast kõikide vajalike uuringute läbiviimist ja investeerimisotsuse langetamist.

Uued ühendused, tooted turud:

  • Estlinki kaabliga ühendati Balti riikide ja Põhjamaade energiasüsteemid

    Majandusaasta kõige olulisemaks sündmuseks oli Eesti-Soome 350MW merekaabli Estlink avamine 4. detsembril, millega Balti riikide elektriturud said ühendatud Põhjamaade elektriturgudega. 110 miljonit eurot maksma läinud ühendus võeti kommertskasutusse 4. jaanuaril ning majandusaasta lõpuks olime müünud 401 GWh elektrienergiat.

  • Televõrk alustas Eesti katmist mobiilse internetiga

    Televõrk võitis Sideameti korraldatud konkursi võrguteenuse osutamiseks lairibatehnoloogial põhineval sidevõrgul sagedusalas 450 MHz ja hakkab alates 2007.a. juulist pakkuma kõigile soovijatele WiFi ga sarnast internetiteenust, mille leviala katab kogu Eestit.

    Lisaks võimaldab rajatav sidevõrk elektriarvestite kauglugemist, jaotusvõrgu lahklülitite juhtimist ning katkestuste automaatset registreerimist kesk- ja madalpingevõrkudes. Investeeringute suurus sidevõrku on ca. 50 miljonit krooni.

  • Estonia Energia Jordaanias omandatud tütarettevõtte sõlmis Jordaania Kuningriigi valitusega ühiste kavatsuste kokkuleppe

    Estonia Energia tütarfirma Oil Shale Energy of Jordan ja Jordaania Kuningriigi valitsus sõlmisid 5. novembril 2006 ühiste kavatsuste kokkuleppe, millega Estonia Energia tütarfirma sai eksklusiivse õiguse uurida ligikaudu üht kolmandikku (200 miljonit tonni) El Lajjuni põlevkivimaardla varudest. Uuringute läbiviimisele kulub orienteeruvalt 1,5 aastat.

  • Eesti Põlevkivi alustas killustiku tootmist

    Eesti Põlevkivi avas 2006. aasta sügisel Aidu karjääris killustikukompleksi, mis ehitati rikastusvabriku ühe liini baasil. Rajatud kompleks võimaldab efektiivsemalt kasutada põlevkiviressurssi ja rahuldada Eesti ehitusturu kasvavat nõudlust killustiku järele. Eesti Põlevkivi uues purustus-sorteerimiskompleksis toodetav killustik vastab kõige rangematele nõuetele ning selle transportimiseks on võimalik kasutada ka raudteetransporti. Kompleksi võimsuseks on 400 000 tonni kõrgekvaliteedilist killustikku aastas.

Kasvuvõimalused lähiturgudel ning energeetikasektoris:

  • Estonia Energia omandas Soliduse OY ja alustas kauplemist Põhjamaade elektribörsil Nordpool

    Estonia Energia ostis Soome firma Solidus OY, kes tegutseb Põhjamaade elektribörsi NordPool liikmena, hallates oma klientide elektriportfelle ning pakkudes elektriturul tegutsemise ja riskihaldusega seonduvaid nõustamis- ja ekspertteenuseid. Soliduse omandamisega sai Estonia Energia maaklerfirma õigused ja valmisoleku Soome turul tegutseda, professionaalse meeskonna näol kompetentsi ja võimalused Soome energiaturul edasi laieneda. Koostöös Solidusega sõlmis Estonia Energia 2007. aastaks esimesed elektrienergia müügitehingud NordPool elektribörsil.

  • Estonia Energia tütarfirma E. Energy alustab elektrienergia müüki Lätis

    Estonia Energia tütarfirma Lätis, E.Energy sai Läti avalike teenuste regulatsioonikomisjonilt loa elektrienergia müügiks kohalikul turul. E.Energy alustab elektrienergia müügiga 2007/08. majandusaasta I kvartalis.

  • Estonia Energia asutas Leedus tütarfirma Lumen Balticum

    Estonia Energia poolt Leedus asutatud tütarfirma Lumen Balticum kanti 20. veebruaril 2007 Leedu äriregistrisse. Ettevõte loodi eesmärgiga müüa elektrienergiat Leedu avatud energiaturul. Vaatamata sellele, et Leedu energiaturg avati de jure juba 2002. aastal on turule sisenemine siiski raskendatud ning Estonia Energia otsib võimalusi sealsel turul aktiivseks tegutsemiseks. Esmalt on Lumen Balticumi eesmärgiks elektrienergia müügi alustamine äritarbijatele.

 
  Firmast | Struktuur | Poliitika | Tooted | Majandustulemused | Tule tööle | Kiirlaenud | Sinulaen.ee | ÜF Projekt