AS Narvacity Elektrijaamad

English Russian
 
  Firmast | Struktuur | Poliitika | Tooted | Majandustulemused | Tule tööle | Kiirlaenud | Sinulaen.ee | ÜF Projekt
 

Uudised

 
 

15.02.06

Juht, kes armastab 24 h firmasid

Väike, kiire, kallis, iseloomustab Ilmar Petersen oma praeguse tööandjafirma Elcoteq SE toodangut elektroonikasektoris. Suur, aeglane, väga kallis aga uut töökohta Narvacity Elektrijaamades, kus ta ühendab kahe inimese tööpostid: Narvacity Elektrijaamade tegevjuhi ja juhatuse liikme kohad.

Püüan Ilmar Peterseni veidi intrigeerida: lähete ära firmast, mille tehased katavad terve ilma ja mis toodab kõrgtehnoloogiat, nagu näiteks mobiiltelefonid. Otsustasite minna firmasse, mis praktiliselt toodab ainult suletud koduturule. Vahetus on umbes nagu homsest eilsesse, avatusest suletusse. Elcoteqi kerge salapärasuse oreool saab vahetatud võrdlemisi avaliku Narvacity Elektrijaamade juhi kohaga.

Petersen vastab, et tihtipeale käsitletakse karjääri liiga must-valgelt, lineaarselt, teisisõnu, üles-alla liikumisena. Samas on tihti võimatu öelda, mis on üles-, alla- või kõrvaleliikumine. Turumüüja jaoks on edasiminek see, kui tal on ühe putka asemel varsti kolm. Aga karjääri tegemine võib tähendada ka sissetallatud teelt kõrvale astumist, see võib olla mitte vertikaalne liikumine, vaid ka horisontaalne.

Kas tööd siis raha pärast ei tehtagi?

Raha on vaid üks aspekt. Ütleme nii, et töö eest raha saada on üks tunnustamise viise. Mulle pakuti Elcoteqi sees karjäärivõimalust: head töökohta Lääne-Euroopas. Tõenäoline, et ma rahas, olles Narvacity Elektrijaamade kasuks otsustanud, isegi kaotan.

Nii et Elcoteqist lahkute täielikus sõpruse ja teineteisemõistmise õhkkonnas?

Seotus Elcoteqiga jääb ka Narvas töötades – asun Elcoteq Tallinna nõukogu liikmeks, ei ole enam Elcoteqi juhatuse liige. Olen töötanud Elcoteqis alates 1. aprillist 1994, praktiliselt kogu selle Eestis tegutsemise aja. Olen Elcoteqis esimene eestlasest tippjuht. Hea tunne on, et saab igal kellaajal tehaseuksest sisse astuda, kas või keset ööd, söökla töötab… Aga ka Estonia Energia töötab 24 tundi ööpäevas.

Karjääri- ja tööintervjuude krestomaatiline küsimus: aga suurimad tegutsemisvead karjääri jooksul? (Jutustan Petersenile julgustuseks oma „kõrvalehüppest” pangandusse 1997. aastal – sinilindu püüdma, aga tiivad kahjuks ei kandnud veel. Petersen ei vasta otsesõnu. Ta nõustub pigem, et no news, good news).

Ei armasta plusse ega miinuseid panna. Kui läkski midagi valesti, tuleb ikka edasi minna, mitte tagasi. Samas pole mul vapustusi ette tulnud. Ka süüdlaste otsimise asemel (tootmisprotsessis) tuleb otsida lahendusi. Filosoofiliselt võttes: selliste töö- või karjäärivalikute ees olles ja ühe kasuks otsustades ei saa me kunagi teada, mis oleks saanud teise ehk alternatiivi kasuks otsustades. Võib-olla oleks veelgi paremini-halvemini läinud.

Elcoteqi tehased Ungaris ja Eestis. Milline on olnud ja on tänapäeval nende tähtsus globaalses ettevõttes?

Tallinna tehas oli kuni 1997. aastani ainus tehas väljaspool Soomet. Ka suur osa toodangust sai toodetud Eestis. Alates 1997. aastast, kui Elcoteqi aktsiad noteeriti Helsingi börsil (valmistuti globaalseks laienemiseks), on Tallinna tehasel olnud nn „vanema venna” roll. Me oleme aidanud käivitada nii Venemaa, Mehhiko kui ka Ungari tehaseid. Kui tänapäevast rääkida, siis Elcoteqi tehased Ungaris ja Eestis on korporatsioonis suurima töötajate arvuga – ka suur osa toodangust valmistatakse veel Euroopas.

Võib-olla on teie karjäär evolutsiooniliselt rahulik seepärast, et töötate õpitud erialal, mis on tänapäeval võrdlemisi haruldane?

Lõpetasin tollases Tallinna Polütehnilises Instituudis (täna Tallinna Tehnikaülikool) tööstuselektroonika eriala. Olen töötanud Meditsiinitehnikas, Teaduste Akadeemia juures asuvas erikonstrueerimisbüroos, Baltic Computers Systems’is projektijuhina ja seejärel elektroonika komponentide hulgimüügifirma juhina. Kuni ükskord istusin üle laua Antti Piippoga, tollal suhteliselt väikese Lohja firma Elcoteqi juhiga… Ma ei olegi töötanud Elcoteqis niivõrd erialal insenerina kui pigem üldjuhina. Elcoteqis jätkata oleks kahtlemata rahulikum, sest see on sissetallatud rada. Aga uus töökoht Narvas (alates 14. veebruarist) on väga huvitav. Iga töö on väljakutse.

Nii et valisite Euroopasse mineku asemel siiski Eesti?

Eesti on ka Euroopa ja Narva on ka Euroopa! Me saame igaüks anda oma panuse, et Narva, väidetavalt Euroopa suurim piirilinn, oleks vääriline Eestimaa osa.

Kas peate ennast ratsionaalseks või emotsionaalseks inimeseks?

Ei ole kumbagi. Juhil on oluline tegutseda vastavalt olukorrale. Ma ei ole diktaator, on hea, kui alluvad on omal alal sinust targemad.

Veel hea juhi omadusi?

Juht peab olema muutuv, innustunud, ettepoole vaatav. Hea juht ei hakka kohe ja ilmtingimata süüdlasi otsima. Vaid otsib lahendusi ja võimalusi, aitab organisatsiooni eesmärkide poole.

Kas pole mõtet tulnud oma firmat luua?

Pole olnud sobivaid ideid ja meeskonda.

Kas tulevase põlevkivi ahju ajajana ei terenda ees negatiivne imago ühiskonnas?

Estonia Energiat tihti ei kiideta, aga energeetiline kindlustunne on Eestile tähtis. Alternatiivid ei suuda katta Estonia Energiavajadust. Hüdroelektrijaamad oleksid head, puhtad, neid on lihtne kiiresti sisse-välja lülitada, aga kui vett ei ole? Et vett ei jätku, seda võib kogeda isegi Soomes-Rootsis. Teiseks, pole põhjust häbeneda ühe äriühingu eesmärke – varustada stabiilselt kogu riiki elektriga. Ja pealegi Eesti elektriturg aja jooksul avaneb. Hetkel on prioriteetne osalemine Ignalina uues tuumaelektrijaamas.

Elektrienergia kaugem tulevik?

Me võtame elektri kättesaadavust liiga enesestmõistetavalt. Suures osas maailmas pole see sugugi nii. Ma ei taha olla küll mingi paanikatekitaja, aga minu arvates on praegu globaalne energiakriis kätte jõudmas. Otsustasin, et lähen, vaatan – ja aitan Narvas. Mis tulevikus energiaprobleeme lahendaks, on juhitav termotuumareaktsioon, aga Maa peal pole see veel majanduslikult otstarbekal viisil õnnestunud. Järjekordne katsereaktor ehitatakse lähitulevikus Prantsusmaale. Projektis osalevad mitmed riigid sh USA, Kanada, Jaapan. (Iseeneslik termotuumareaktsioon toimub näiteks Päikesel – toim.) Kuigi jah, põlevkivielektrit pööravad poliitilised tuuled.

Igal inimesel on hobid.

Mul on Harley Davidson, olen ühe mootorrattaklubi liige. Aga korra aastas korraldab Elcoteq koos oma parimate klientide ja koostööpartneritega motoretke mööda Euroopat. Nendel reisidel saavad juhid lennuväljade ja nõupidamisruumide asemel näha nende riikide kultuuri ja kombeid lähemalt. 2005. aasta suvel osalesin retkel Balkanimaadesse, läbi sõitsime Ungari, Horvaatia, Bosnia-Hertsegoviina. Huvitav oli see, et ühel piiril tuli mul Eesti passiga probleeme, samas kui Soome kolleegidel mitte – peaksime olema ju ühtses Euroopa Liidus. Soome kolleegid teatasid piirivalvele resoluutselt, et nemad oma kavereid maha ei jäta ja ootasid solidaarselt koos. Aga ka muidu on Elcoteqi ajal saanud palju reisida – tööreisid. Kuusalu vallas on mul maja mere ääres, mis nõuab hoolt. Traktoriga muruniitmist ja aastatega saadud tulemust sel alal võiks nimetada teiseks hobiks. Ja tuleb ette ka, et vabal ajal nikerdan kokku mikroskeeme, mis on harrastus lapsepõlvest. Muidugi meeldib teater, lugemine. (Petersen näitab mulle raamatut, mis on hetkel käsil, see on Brian Greene’i The Elegant Universe. Temaatika puudutab mikromaailma – kvandid, kvargid, nagu Vladimir Beekmani raamatus „Aatomik ja küberneetiline karu”, selle vahega, et materjal on tõsiteaduslik ja täiskasvanuile. Diskuteerime Peterseniga veidi ka elektri olemuse üle – teame, kuidas elekter mööda juhtmeid jookseb, aga mis ta ikkagi on?).

Kas ufodesse usute?

Ei usu. Reaalala inimesena mitte. Aga muinasjutud/lood nagu näiteks Harry Potter ja Sõrmuste Isand on vahetevahel toredad lugeda.

Kuidas ajakirjandus toimib, on ta usaldusväärne?

Pealkirjad on vahel liiga rasvased, võiksid olla ehk vähem skandaalimaigulised. Ajakirjanduse usaldusväärsus kasvab koos kompetentsi kasvamisega omas valdkonnas. On hea, kui ajakirjanik on aastaid ühes teemas sees.

Mida sooviksite ise veel lisada, mis on südame peal?

Inseneriharidus hakkab taas au sisse tõusma, vääristuma, see on õige tendents. Ühiskonna väärtushinnangute muutmine, reaalteaduste areng on tähtsad. Hindan ise insenerikutset väga kõrgelt. Kui võrrelda n-ö reaalvaldkonda ja nn pehmeid erialasid, siis viimaseid on saanud ehk liiga palju. Ka humanitaaralad on justkui pidevas kaitseseisundis, seevastu reaalaladel pole karta-häbeneda midagi. Samas on oluline mõista, et „reaalinimesed” ei ole „pehmete” väärtuste vastu.

Mati Feldmann, Äripäev

 
  Firmast | Struktuur | Poliitika | Tooted | Majandustulemused | Tule tööle | Kiirlaenud | Sinulaen.ee | ÜF Projekt