AS Narvacity Elektrijaamad

English Russian
 
  Firmast | Struktuur | Poliitika | Tooted | Majandustulemused | Tule tööle | Kiirlaenud | Sinulaen.ee | ÜF Projekt
 

Ajalugu

 
 

◊ Energeetika arengu esimesed aastad

◊ Balti Elektrijaam

◊ Eesti Elektrijaam

◊ Eesti põlevkivi kui energeetilise toorme kasutamise ajaloost


 
Balti Elektrijaama ehitus, 22. märts 1958.a.

Energeetika arengu esimesed aastad

Esimesed üldkasutatavad ja tööstuslikud elektrijõujaamad ehitati Eestis 19.sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Energeetika tormiline areng sai alguse suuremates linnades ja tööstuskeskustes: Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Kundas.

1917.aasta oktoobripöördeni oli energeetika areng Narvas seotud selliste tööstusettevõtetega nagu Kreenholmi Manufaktuur, lina- ja kalevivabrik. Nendes ettevõtetes kasutati Narva koskede energiat, mida tootsid töölerakendatud vesirattad ja suured ülekandemehhanismid. Algselt kasutati ruumide valgustamiseks gaasi. Elektrienergiat, peamiselt ruumide valgustamiseks, hakati kasutama aastatel 1898–1900, kui ehitati esimene aurujõul töötav elektrijaam, mis oli varustatud nelja 110V pingel töötava alalisvoolugeneraatoriga. 1912.aastast elektrienergia tarbimine suurenes, ja seda eelkõige tänu 525 hj võimsusega veeturbiini paigaldamisele, mis pani tööle alalisvoolugeneraatori. Narva elanikke hakati elektrienergiaga varustama alles 1918. aastal, kui kalevivabriku elektrivõrku ühendati haiglahoone ja linna tähtsamate ametimeeste kodud. Pärast 1920.a hakkasid linna elektrivõrgud arenema tööstuslike elektrijaamade baasil ning allusid tol ajal linnavalitsusele.


 
Balti Elektrijaama ehitus, 11.11.1958.a.

Balti Elektrijaam

Balti Elektrijaam on üks maailma võimsaim põlevkivil töötav elektrijaam.

Balti Elektrijaam paikneb Kirde-Eestis, viie kilomeetri kaugusel Narvast. Balti Elektrijaam ehitati aastatel 1959-1965 ning käesoleval ajal on ta lülitatud Balti riikide ühendatud energiasüsteemi.

Elektrijaam on ehitatud neljas järjekorras. Esimeses, teises ja kolmandas järjekorras paigaldati 18 katelagregaati tootlikkusega 53 kg/s, 8 turboagregaati võimsusega 100 MW ja 2 vasturõhuturbiini võimsusega 12 MW, mille vastastikuse sidumise ja toime tulemusena sai võimalikuks rahuldada Narva ettevõtete vajadust auru järele. Elektrijaama neljas järjekord koosneb neljast energiaplokist. Igas plokis on paigaldatud katlad tootlikkusega 78 kg/s ja turboagregaadid võimsusega 200 MW.

Balti Elektrijaama tähtsündmused:

Märts, 1956 Ehituse algus
Märts, 1959 Seadmete paigaldamise algus
30.12.1959 Katla nr 1 ja turbiini nr 1 käivitamine
1962 Põlevkivituha tarbijatele müümine
31.12.1963 Katla nr 19 ja turbiini nr 9 käivitamine
22.12.1966 Katla nr 26 käivitamine
1966 Tööstustarbijate varustamine auruga ja Narva linna varustamine soojusenergiaga

Elektrijaam on ainuke soojusenergia allikas kaugküttesüsteemis, mis varustab 74 tuhande elanikuga Narva linna tarbijaid soojusega. Auruga varustatakse kõiki lähikonna suuremaid tööstusettevõtteid. Balti SEJ projekti töötas välja instituudi “TEPLOENERGOPROJEKT” Leningradi osakond. Elektrijaama ehitustöid juhtis NSVL Energeetika ja Elektrifitseerimise Ministeeriumi Sevenergostroi ehitustrusti Balti HEJ ehitusvalitsus, kuhu olid kaasatud ka spetsialiseeritud alltöövõtjaid.


 
Balti Elektrijaama ehitus, 06.10.1960.a.




A. Alas, Balti Elektrijaam

Eesti Elektrijaam

Kohalikku madala kalorsusega tuha- ja väävlirikast põlevkivi kütusena kasutav Eesti Elektrijaam asub Kirde-Eestis Narva linna lähiümbruses ning on maailma suurim põlevkiviküttel töötav elektrijaam.

Ettevalmistusi Eesti Elektrijaama ehitustöödeks alustati 1963. aasta juulis. Elektrijaama esimene 200 MW võimsusega energiaplokk käivitati 1969.aastal, 1973.aastal saavutas elektrijaam oma projektvõimsuse - 1610 MW. Põhi- ja abiseadmete konstruktsiooniline eripära on tingitud kohaliku päritoluga põlevkivi spetsiifilistest omadustest.

Eesti Elektrijaama tähtsündmused:

1963.a märts Valitsuse otsuste vastuvõtmine ja uue elektrijaama ehituse ettevalmistustööde algus
1964 Geoloogiliste uurimistööde korraldamine, metsaraie ja ehitusplatsi ettevalmistamine
1964.a november Ehitustööde algus ehitusplatsil
1965.a veebruar Peakorpuse ehitamisel kaevati välja esimene kuupmeeter pinnast
1966.a juuni Paigaldati peakorpuse esimene 31,5 m kõrgune tugisammas, seejärel katlaosakonna esimene 55,5 m kõrgune tugisammas
30.06.1969 Esimese 200 MW võimsusega energiaploki, kuhu on paigaldatud Taganrogi katelseadmetehases valmistatud uue modifikatsiooniga TP-101 tüüpi katel, kasutusse võtmine
28.07.1973 Viimase (kaheksanda) 210 MW võimsusega energiaploki kasutusse võtmine. Eesti Elektrijaam saavutas 1610 MW projektvõimsuse
1977 Kuiva põlevkivituha kogumis- ja laadimissõlme käikuandmine
1980 Tahkekütuste ning tahkete ja vedelate tööstuslike jäätmete termiliseks töötlemiseks ette nähtud tahke soojuskandjaga utteseadme UTT-3000 kasutusse võtmine
1980–1982 UTT-3000 seadmel toodetava põlevkiviõli ja eralduva uttegaasi põletamiseks ette nähtud katla 8B rekonstrueerimine
1982–1988 Põlevkiviõlil töötava katla 8B katsekasutus
1998.a. oktoober Estonia Energia ASi käskkirjaga katla 8B väljaarvamine võimsusbilansist alates 01.11.1998
1998–2001 Katelde 8B ja 8A ning abikatelde ning turbiiniseadmete demonteerimine; turbiinide 5 ja 6 madalrõhusilindrite rekonstrueerimine ja madalrõhurootori väljavahetamine; energiaploki nr 5 elektroonilise juhtimissüsteemi evitamine
1999–2002 Ettevõtete asutamine:
AS Narvacity Elektrijaamad, õlitehas, kütuseettevõte ja tuhakäitlusettevõte
2000.a august –2002.a veebruar Keemilise veepuhastuse renoveerimine katelde ja soojusvõrgu toitevee ettevalmistamiseks
2001.a oktoober 8. energiaploki renoveerimise algus seejuures firma Foster Wheeler OY valmistatud tsirkuleerival keevkihttehnoloogial põhinevate katelde kasutamisega
2003.a september-detsember Renoveeritud 8. energiaploki katsekäivitused

 
Eesti Elektrijaama ehituse algus




Eesti Elektrijaama ehitus




Eesti Elektrijaama seadmete montaaž




Eesti Elektrijaama ehitus




Eesti Elektrijaama 6. plokk

Eesti põlevkivi kui energeetilise toorme kasutamise ajaloost

Eestis kaevandatavate maavarade hulgas on põlevkivil väljapaistev koht. Põlevkivi on kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest. Põlevkivi on suhteliselt pehme ja mitteabrasiivne. Esmapilgul võib teda pidada pruunikaks kiltkiviks. Põlevkivil on madal kütteväärtus ja väga suur mittepõleva mineraalosa, s.o tuha osatähtsus. Täiesti kuiv põlevkivi on harilikult valkjaspruun. Õhukesed põlevkivi lehekesed hakkavad tikuga süütamisel kergesti põlema, sealt on see kiviliik oma nimegi saanud.

1725 Esimene kirjalik märge, et karjased kasutasid põlevkivi lõkete süütamiseks.
1789–1910 Paljud teadlased uurivad oma töödes põlevkivi kasutuselevõtu võimalust kütusena.
1916 Portlandtsemendi tehases Asserin ja tsemenditehases Port-Kunda korraldati esimesed tolmpõlevkivi põletamise tööstuslikud katsetused.
1918.a juuli Algab põlevkivi kasutamine kütusena nii erinevates tööstusharudes kui ka olmes (põlevkivi kaevanduspiirkondades).
1922 Asserini ja Port-Kunda tsemenditehastes kasutatakse kütusena 80 tuh tonni põlevkivi portlandtsemendi klinkri põletamiseks ja 34 tuh tonni auru tootmiseks.
1924 Algas elektritootmine põlevkivist. Tallinna SEJ viidi üle põlevkivile.
1939 Tallina Soojuselektrijaam saavutab võimsuse 22 MW, suurima aurugeneraatori kaldrestiga koldes kihis põletamisega ja tootlikkusega 35 t/h.
1948–1951 50 ja 72 MW võimsusega Kohtla-Järve ja Ahtme elektrijaamade kateldes tolmpõlevkivi põletamise evitamine. Katlad valmistati Barnauli katelseadmetehases ning nende tootlikkus oli 75 t/h.
1959–1960 Balti Elektrijaamas käivitati uus turbogeneraator võimsusega 100 MW. Pärast seda paigaldatakse energiaplokid võimsusega 200 MW.
1965 Tagangori katelseadmetehases valmistatud aurugeneraatoritega saavutab Balti Elektrijaam võimsuse 1600 MW. Põlevkivi tarbimine suurenes 10-12 mln tonnini aastas.
1963.a juuli Ettevalmistustööd Eesti Elektrijaama ehitamiseks.
1964.a november Eesti Elektrijaama ehitusplatsile saabuvad esimesed ehitajad.
1965.a veebruar Teisaldati esimene kuupmeeter pinnast Eesti Elektrijaama peakorpuse püstitamiseks rajatavast ehituskaevendist.
1966.a juuni Paigaldati Eesti Elektrijaama peakorpuse esimene 31,5 m kõrgune tugisammas, pisut hiljem katlaosakonna esimene 55,5 m kõrgune tugisammas.
30.06.1969 Eesti Elektrijaama esimese 200 MW võimsusega energiaploki, kuhu on paigaldatud uue modifikatsiooniga TP-101 tüüpi katel, käivitamine.
28.07.1973 Viimase (kaheksanda) 210 MW võimsusega energiaploki käivitamine. Eesti Elektrijaam saavutas 1610 MW projektvõimsuse.
 
Põlevkivi kaevandamine Eestis möödunud sajandi 20-ndatel aastatel




Põlevkivi kaevandamine Eestis möödunud sajandi 20-ndatel aastatel
 
  Firmast | Struktuur | Poliitika | Tooted | Majandustulemused | Tule tööle | Kiirlaenud | Sinulaen.ee | ÜF Projekt